vaikiv nõusolek

119 П (кр. ф. \молчаливыйв, \молчаливыйва, \молчаливыйво, \молчаливыйвы) sõnaaher, jutukehv, vaikiv, sõnatu, kõnetu, hääletu; он очень \молчаливыйв ta on väga sõnaaher v jutukehv, \молчаливыйвое согласие vaikiv nõusolek v lepe, \молчаливыйвый лес hääletu v häälitu v vaikiv mets, \молчаливыйвые слёзы vaikne v hääletu nutt, tummad pisarad

gener. vaikiv nõusolek

115 С с. неод. (бeз мн. ч.)

1. nõusolek, nõustumine, soostumine; \согласиее автора autori nõusolek v nõustumine, дать своё \согласиее на что oma nõusolekut andma milleks, получить \согласиее nõusolekut saama, выразить \согласиее nõusolekut avaldama v väljendama, сделать что с чьего \согласиея mida kelle nõusolekul tegema, в \согласиеи с чем mille kohaselt, vastavalt millele, kooskõlas millega;

2. kokkulepe; взаимное \согласиее vastastikune kokkulepe, молчаливое \согласиее sõnatu v vaikiv kokkulepe, добиться \согласиея kokkulepet saavutama, kokku leppima, прийти к \согласиею kokkuleppele saama v jõudma;

3. üksmeel, kooskõla, harmoonia, ühtesobivus; geol. (kihistuste) rööpsus, konkordantsus; \согласиее между соседями naabritevaheline v naabrite üksmeel, жить в \согласиеи üksmeeles v üksmeelselt elama, в семье царит полное \согласиее perekonnas valitseb täielik üksmeel; ‚

молчание -- знак \согласиея kõnekäänd vaikimine on nõusolek